Kõige elementaarsemad ja sagedamini kasutatavad terminid elektromagnetilise ühilduvuse probleemide kohta
1. Elektromagnetiline keskkond: kõigi antud kohas esinevate elektromagnetiliste nähtuste summa;
2. Elektromagnetiline emissioon: nähtus, mille käigus allikast eraldub elektromagnetilist energiat;
3. Elektromagnetiline ahistamine: mis tahes elektromagnetiline nähtus, mis võib põhjustada seadmete, seadmete või süsteemide jõudluse halvenemist või kahjustada elusaid või elutuid aineid;
4. Elektromagnetilised häired: elektromagnetilistest häiretest põhjustatud seadmete, edastuskanalite või süsteemide toimimise halvenemine;
5. Toimivuse halvenemine – seadme, seadme või süsteemi töövõime soovimatu kõrvalekalle tavapärasest töövõimest;
6. Elektromagnetiline müra: ajas muutuv elektromagnetiline nähtus, mis ilmselgelt teavet ei edasta. See võib olla peale asetatud ja kombineeritud kasulike signaalidega;
7. Kasutud signaalid: signaalid, mis võivad kahjustada kasulike signaalide vastuvõttu;
8. Häiresignaal: kahjustab kasuliku signaali poolt vastuvõetud signaali;
9. Ahistamiskindlus: seadme, varustuse või süsteemi võime seista silmitsi elektromagnetilise ahistamisega, vähendamata selle töövõimet;
10. Elektromagnetiline tundlikkus: elektromagnetiliste häirete korral seadme, seadme või süsteemi võime mitte vältida jõudluse halvenemist;
11. Ajamuutuja tase: ajamuutujate, näiteks võimsuse või välja parameetrite keskmine väärtus või kaalutud väärtus, mis on saadud kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kindlaksmääratud viisil;
12. Häirepiir: määratud mõõtmismeetodile vastav maksimaalne lubatud elektromagnetilise häire tase;
13. Häirepiirang: elektromagnetiline häire vähendab seadme, seadme või süsteemi maksimaalset lubatavat jõudlust;
14. Elektromagnetiline ühilduvus: seadme või süsteemi võime normaalselt töötada oma elektromagnetilises keskkonnas ega kujuta endast väljakannatamatut elektromagnetilist häiret mitte millelegi keskkonnas;
15. Elektromagnetilise ühilduvuse tase: maksimaalne elektromagnetilise häire tase, mis eeldatavasti avaldatakse kindlaksmääratud tingimustes töötavatele seadmetele, seadmetele või süsteemidele;
16. Häireallika emissioonitase: konkreetse seadme, seadme või süsteemi poolt kiiratava antud elektromagnetilise häire tase, mõõdetuna ettenähtud meetodil;
17. Häireallikate emissiooni piirnormid: määrata elektromagnetiliste häirete allikate maksimaalne emissioonitase;
18. Häiretase: maksimaalne häiretase, kui teatud seadmele, seadmele või süsteemile rakendatakse antud elektromagnetilist häiret ning see suudab siiski normaalselt töötada ja säilitada nõutavat jõudlustaset;
19. Immuunsuse piir: määratud minimaalne häirekindlustase;
20. Häirekindlus: erinevus seadme, seadme või süsteemi häirekindluse piiri ja elektromagnetilise ühilduvuse taseme vahel;
21. Elektromagnetilise ühilduvuse piir: erinevus seadme, seadme või süsteemi häirekindluse piiri ja häireallika kiirguspiiri vahel;
22. Ahistamise tõkestamine: meetmed elektromagnetilise ahistamise nõrgendamiseks või kõrvaldamiseks;
23. Häirete summutamine: meetmed elektromagnetiliste häirete nõrgendamiseks või kõrvaldamiseks;
24. Emissiooni piir: seadme, seadme või süsteemi elektromagnetilise ühilduvuse taseme ja emissiooni piirväärtuse vahe;
25. Elektromagnetkiirgus: nähtus, et energia kiirgab allikast kosmosesse elektromagnetlainetena ja energia kandub kosmosesse elektromagnetlainetena;
26. Raadiosageduslik müra: raadiosageduslike komponentidega elektromagnetiline müra;
27. Raadiosageduslik häire: raadiosageduslike komponentide elektromagnetiline häire;
28. Transientne olek – füüsikaline suurus või füüsikaline nähtus, mis muutub kahe kõrvuti asetseva stabiilse oleku vahel, mille muutumisaeg on väiksem kui vaadeldav ajaskaala;
29. Pulss: füüsikaline suurus, mis muutub järsult lühikese aja jooksul ja naaseb seejärel kiiresti algväärtusele;
30. Impulssimpulss: antud eesmärgil sarnaneb see ühikimpulsi või Diraci funktsiooniimpulsiga;
31. Spike impulss: lühikese kestusega ühesuunaline impulss;
32. Impulsi tõusuaeg: aeg, mis kulub impulsi hetkväärtuse esmakordseks tõusmiseks etteantud alampiirist antud ülempiirini;
33. Tõusumäär: suuruse keskmine kiirus aja jooksul, mis jääb kindlaksmääratud väärtusvahemikku, st 10% kuni 90% tippväärtusest;
34. Purskeimpulss või võnkumine: piiratud arv selgeid impulsse või piiratud kestusega võnkumine;
35. Impulsi ahistamine: elektromagnetiline ahistamine, mis ilmneb teatud seadmel või seadmel ja väljendub selgete impulsside või transientidena;
36. Pidev müra: konkreetse seadme mõju ei saa jagada selgelt eristatavateks efektideks;
37. Pidev müra: konkreetse seadme mõju ei saa jagada selgelt eristatavateks efektideks;
38. Pidev häire: konkreetse seadme mõju ei saa jagada selgelt eristatavateks elektromagnetiliste häirete impulsside jadaks;
39. Elektriahistamine: toiteliini kaudu seadmesse edastatud elektromagnetiline ahistamine;
40. Toiteallika häirekindlus: vastupidavus toiteallika häiretele;
41. Toiteallika lahtisidumise koefitsient: toiteallika kindlaksmääratud asendisse rakendatud pinge või seadme määratud sisendklemmile rakendatava pinge suhe, mis tekitavad seadmele sama häireefekti;
42. Kesta kiirgus – seadme kesta tekitatud kiirgus, välja arvatud ühendatud antenni või kaabli tekitatud kiirgus;
43. Sisemine häirekindlus – seadme, seadme või süsteemi võime normaalselt töötada ilma jõudluse halvenemiseta, kui selle tavapärases sisendis või antennis esineb elektromagnetilisi häireid;
44. Sidestuskoefitsient: antud vooluringis seotakse elektromagnetiline suurus ühest määratud asendist teise kindlaksmääratud asendisse ning vastava elektromagnetilise suuruse suhe sihtasendi ja lähteasendi vahel on sidestuskoefitsient;
45. Haaketee – tee, mille kaudu osa või kogu elektromagnetenergia edastatakse regulatsioonist teise vooluahelasse või seadmesse;
46. Varjestus: meetmed, mida kasutatakse välja tungimise vähendamiseks määratud aladele;
47. Elektromagnetiline varjestus: kasutage elektrit juhtivaid materjale, et vähendada varjestust, mille vahelduv elektromagnetväli tungib määratud piirkonda;
48. Võrdlustakistus: kasutatakse seadme poolt tekitatud elektromagnetiliste häirete arvutamiseks või mõõtmiseks kindla impedantsi väärtusega.